Venemaa rünnak Ukraina vastu on sõjakuulutus demokraatlikule maailmale ja senisele julgeolekukorrale

24. veebruari varahommikul algas Venemaa sõjaline sissetung Ukrainasse. Lääneriigid kehtestasid Venemaale sanktsioonid ja alustasid Ukraina toetamist rahalise abi ja relvadega. Venemaa rünnak Ukraina vastu on sõjakuulutus demokraatlikule maailmale ja senisele julgeolekukorrale.

  • Eestile ei ole täna otsest sõjalist ohtu. Venemaa tegevus on sõjaline agressioon Ukraina vastu, kus Eesti toetab Ukrainat ja Ukraina inimesi. Eesti aitab Ukrainat kahepoolselt, NATO ja ELi rahvusvahelise koostöö kaudu. Ka Eesti inimesed ja ettevõtted on koondunud Ukrainat aitama.
  • Venemaa sõjalise agressiooniga Ukraina vastu kaasnevad mõjud kogu Euroopale, sealhulgas Eestile.
  • Eesti valitsus arutab julgeolekuolukorda regulaarselt ja riigil on tegevuskava mõjudega toimetulemiseks.
  • Valdkonnad, milles Eestile täiendavat koormust näeme, on küberturvalisus, energeetika ja majandus, siseturvalisus, sõjapõgenikud.
  • Sõjapõgenikud Ukrainast pagevad Putini kurjuse eest. Oluline on Ukraina sõjapõgenikele pakkuda varju ja turvalist peatuspaika, kuniks nad saavad koju tagasi pöörduda. Kui abi vajadus sõjapõgenikele kujuneb pikemaks, saab Eesti seda lahendada koostöös teiste riikide ja Euroopa Liiduga.
  • Ukrainas toimuv puudutab isiklikult paljusid Eesti elanikke, nende lähedasi ja tuttavaid. On mõistetav, et olukord põhjustab ärevust ja muret. Oluline on kõigil Eesti elanikel, sõltumata rahvusest või kodukeelest, säilitada rahu ja hoida kokku. Hoiame kokku- ühiskonnana, rahvana.

Kodulehel kriis.ee on kolmes keeles alamleht Julgeoleku olukord Euroopas, kust leiab teemakohast infot.

Share on facebook
Jaga uudist
Sule Menüü