Kooli ajalugu

1948-1960

1. septembril 1948. aastal alustas Pirital, Metsavahi tee 14 elamus tööd Tallinna 36. Mittetäielik 7-klassiline Kool. Esimesel õppeaastal oli koolis 12 klassikomplekti 132 õpilasega, millest pooled olid eesti ja pooled vene õppekeelega. Esimeseks direktoriks oli Läänemaa Õpetajate Seminari lõpetanud matemaatika- ja füüsikaõpetaja Leonti Sepp. Koolis õpetas 13 õpetajat – Helmi Viikholm, Vaike Pohl, Jutta Promisen, Clarissa Juurikas, Erna Tamm, Loreida Kaldmets, Hilda Neemre, Voldemar Volter, Valentina Buldõgina, Anastasia Katina, Olga Savina, Niina Šehali ja Elizaveta Pokrõtšenko. 

Järgnevatel aastatel suurenes nii õpilaste kui ka õpetajate arv ning koolitöö normaalseks korraldamiseks ehitati 1949-1950 Metsavahi tee 19 aadressile uus koolihoone (praegune algklassimaja). 1951. aasta alguseks oli õpilaste arv juba 298 ja esimene lend (25 õpilast eesti õppekeelega klassis ja 13 õpilast vene õppekeelega klassis) lõpetas toonase 7-klassilise kooli 1952. aastal. 1950-ndate aastate teisel poolel kasvas õpilaste arv veelgi. Kooli juhtisid 1951-1955 Taissia Kuprina ja 1955-1959 Helmi Viikholm.

1960-1980

1960-1961 õppis koolis juba 745 õpilast, neist vene õppekeelega klassides 459. 1961. aastal muudeti kool 8-klassiliseks ning seejärel 1962. aastal keskkooliks. Komplekteeriti esimene keskkooliklass 37 õpilasega, kellest lõputunnistuseni 1965. aastal jõudis 19 õpilast. 1962. aastal valmis koolile juurdeehitus, kuhu esmakordselt sisustati füüsika, keemia ja tööõpetuse klassid. Õpilaste arv kasvas 1964/1965. õppeaastaks 912 õpilaseni, kes õppisid 30 klassikomplektis, õpetajaid oli 54 ja kool töötas kahes vahetuses. 1959-1963 töötas direktorina Ülo Randmaa.

1970-ndate aastate alguses hakkas õpilaste arv aegamööda vähenema, ulatudes 700 ringi. Reorganiseerimine keskkooliks tõi kooli õppekavasse polütehnilise tööõpetuse erialad, milleks olid kaubandus (baasettevõtteks Tallinna Kaubamaja) ja elektrotehnika (baasettevõtteks elektroonikatehas Punane RET). Kooli lõpetamisel saadud nooremmüüja kvalifikatsioon andis võimaluse asuda kohe pärast keskkooli lõpetamist erialasele tööle. 1963-1981 juhtis kooli Sirje Terask. 

1970-ndatel aastatel seati koolis entusiastlikult sisse ainekabinette. Parimad kabinetid olid järgmistes õppeainetes: geograafia (Luule Velleste), matemaatika (Urve Saarm), emakeel (Milvi Malm, Hilda Pikamäe, Virgi Jalakas), keemia-bioloogia (Leili Talves), füüsika (Kaljo Kalman) ja muusika (Ester Ulm). Klassivälise töö hoogustumisele ja paljude traditsioonide väljakujunemisele aitas kaasa 1971-1975 kooli- ja klassivälise töö organisaatorina töötanud Ester Ulm.

1980-2000

1980. aasta olümpiaregatt Tallinnas tõi Pirita koolile kaasa olulisi muutusi. Kool kaotas Supluse puiestee ääres asunud spordiväljakud, kuna sellele maa-alale ehitati telefonikeskjaam. Uus spordiväljak rajati kooli taha metsa. Õpilaste arv hakkas vähenema seoses venekeelse elanikkonna kolimisega Lasnamäe elurajooni. 1981. aastal suleti õpilaste vähesuse tõttu põhikooli vene klassid ning 1989. aastaks oli kool vaid eestikeelse õppega. 1987/1988. õppeaastal õppis koolis ainult 416 õpilast ja kool töötas ühes vahetuses. 1981-1982 oli koolimajas kapitaalremont, mille käigus eemaldati ajutised vaheseinad vana maja koridorides ning nähtavale tulid meeldivad ümarkaared. Fuajeede kaunistamiseks telliti potililli ja laenutati Kunstifondist maale ning skulptuure. Kauni sisekujunduse loomiseks andsid suure panuse 1981-1989 koolidirektorina töötanud Dagmar Arengu, kunstiõpetaja Riina Lahe ja majandusjuhataja Mare Tiido.

1980-ndate aastate alguses oli koolis tähtsal kohal nõukogulik militaarne kasvatus, osaleti sportlikes mängudes Põuavälk ja Kotkapoeg. Vastukaaluks sellele toimusid rahvusliku kavaga lõikuspeod rahvatantsu ja pillimänguga. Hea taseme saavutasid lastekoor Silva Visseli juhatusel ja Kalev Järvela rahvatantsijad. 1983. aastal sai alguse üks kooli ilusamaid traditsioone – igakevadine abiturientide ball, mille eestvedajaks oli matemaatikaõpetaja Elina Agu. 1989. aastal algas koostöö Karakallio kooliga Soomest, Espoost – käidi klasside kaupa vastastikku üksteisel külas ja vahetati õpilastööde näitusi.

1990-ndatel aastatel hakkas taas õpilaste arv kiiresti kasvama. Kui 1990. aastal õppis koolis 475 õpilast, siis 1997. aastal juba 767 õpilast. Õpilaste arvu suurenemine viis koolitöö uuesti kahte vahetusse. 1992. aastal nimetati senine Tallinna 36. Keskkool ümber Pirita Keskkooliks. 1993. aastal, kui kool tähistas 45. sünnipäeva, õnnistati Püha Vaimu kirikus sisse kooli lipp. Samast aastast alustati ettevalmistusi üleminekuks majanduse õppesuunale keskkooliosas ning 1996. aastal muudeti kooli nimi Pirita Majandusgümnaasiumiks. 1989-2009 juhtis kooli Edith Asveit.

2000-2016

2002. aastal saavutas Pirita Majandusgümnaasium Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhinna „Õppimist väärtustav kool“. Tunnustamaks head õppimist, aktiivsust koolielus ja sportlikke saavutusi on koolis toimunud direktori pidulikud vastuvõtud õpilastele. Alates 2001. aastast tunnustatakse Oscari-kujuga (praegu Oskar) klassikaaslaste poolt esile tõstetud aktiivseid ja tegusaid õpilasi.

2003. aastal valmis koolile juurdeehitus gümnaasiumi aineklasside, raamatukogu ja spordikompleksi jaoks, 2004.-2005. aastal renoveeriti vanad hooned. Juurdeehituse projekteeris arhitekt Andres Põime. 2006. aastast on kooli ees Mari-Liis Tammi dolomiitskulptuur, mis kujutab raamatut koolilaulu värssidega lehtedel. Seoses ruumibaasi suurenemisega kasvas 2004-2008 oluliselt õpilaste arv, ulatudes 930 õpilaseni.
24. jaanuaril 2009, kui Pirita Majandusgümnaasium tähistas 60. juubelit, õnnistas Pirita kloostri preester Vello Salo sisse kooli uue lipu ja sellest ajast peetakse kooli sünnipäeva 24. jaanuaril.

Sügisest 2009 kuni 2015/2016. õ.a lõpuni töötas kooli direktorina Rita Rumm. Kool osales rahvusvahelises koostöös projektide Comenius, Model European Parlament ja MULTI kaudu ning oli aastaid partnersuhetes Soome Kauniaise Lukio ja Inglismaa Edensor Technologic Collage´ga. 2009. aastal õppis koolis 898 õpilast, 2016. aastaks vähenes õpilaste arv 752-ni.

Alates 2008. aastast korraldatakse üle aasta koolis majanduskonverentsi, mis on alates 2013. aastast avatud Tallinna gümnasistidele. Konverentsil osalemine võimaldab noortel paremini mõista, miks on ettevõtlus ja ettevõtlikkus tähtsustatud hariduses, miks majandusharidus on oluline oma tuleviku planeerimisel ja tööturul konkureerimisel. Sõltuvalt konverentsi teemast saavad noored võimaluse tutvuda majanduse tulevikusuundadega, uute tendentsidega ettevõtluses, trendidega IKT valdkonnas, hariduses jne. Tuntud ettevõtjate, avaliku elu tegelaste ja oma ala tippspetsialistide ettekannete kaudu omandavad gümnasistid praktilisi oskusi töötubades. Igal aastal tähistatakse erinevate sündmustega ettevõtluspäeva. Majanduse õppesuund on muutunud aastate jooksul terviklikuks süsteemiks. Kool on teinud tihedat koostööd erialainimestest vilistlaste, Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli, Eesti Sisekaitseakadeemia ja Junior Achievment Eestiga.
Huvitegevuse osas on jätkusuutlikud mitmed konkursid, mida kool korraldab ülelinnalistena, nagu 1999. aastal alguse saanud lemmiklauljate jäljendamise konkurss Rising Star, 2001. aastal alustanud tantsumaraton Pirita Dance Show, 2004. aastast ülekoolilisena alustanud ning aastast 2013 ülelinnalisena kokapoiste konkurss.

2016. aastast on kool kiiresti arenemas

Alates 2016. aasta sügisest juhib Pirita Majandusgümnaasiumi direktor Toomas Pikhof, kes on andnud koolile uue hingamise ja suuna kiirele arengule. Uue juhi eestvedamisel sai Pirita kool endale kauni visuaalse identiteedi ja põhjaliku arengukava. Märgatavalt on paranenud kõigi kooliga seotud huvigruppide rahulolu. Pühendunud kooliarendustöö eest pälvis Toomas Pikhof tunnustust juba esimesel tööaastal, saades 2017. aastal „Kuu haridusjuhi“ auhinna Tallinna Haridusametilt.

Õpilaste arv on koolis kiiresti kasvama hakanud, ulatudes 2018/2019. õppeaastal 845 õpilaseni. Kool on muutunud piirkonnas prestiižseks, sest on paranenud õppeedukus ja kasvanud konkurss gümnaasiumikohtadele. Tihedalt tehakse koostööd kogukonnaga, asutatud on vanematekogu. Koolimaja on muutunud hubaseks ja kauniks. Loodud on õpipesasid ja puhkenurki. Seintel eksponeeritakse näituseid õpilastöödest.

Põhikoolis rakendatakse majandusõppe integreeritud õppekava. Gümnaasiumis õpetatakse majanduse õppesuunal ettevõtluse ja turunduse aluseid, mikro- ja makromajandust, raamatupidamist, maksundust ja äriplaani koostamist. Ka valikainetena saab õppida erinevaid ettevõtlus- ja majandusaineid ning luua praktilise tööna õpilasfirma. 26.01.2017 toimus Pirita Majandusgümnaasiumi sünnipäevanädala tippsündmusena Tallinna gümnasistidele korraldatud IV majanduskonverents „Majandus homme ja ülehomme – uued valikud, võimalused ja vaade tulevikku”, mis valiti Tallinna 2017. aasta jaanuari haridusteoks. Loomeettevõtluse suunal on multimeedia ja loomemajanduse ained kombineeritud ettevõtlusainetega. Õppesuund keskendub eelkõige tänapäevaste infotehnoloogiliste vahenditega loodavale loomingule ja selle loomingu kasutamisele äritegevuses. Teoreetiliste ja praktiliste kursuste raames õpitakse fotograafia, filminduse, animatsiooni ja graafilise disaini põhialuseid, osaletakse suhtlemise- ja loovustreeningutel, arendatakse kirjalikku väljendusoskust ning harjutatakse orienteeruma loomeettevõtlusega seotud seadusandluses. Loomeettevõtluse õppesuunda toetava tegevusena korraldati 09.11.17 Pirita Majandusgümnaasiumi I meediakonverents Tallinna gümnasistidele – „Orienteerumine meediaruumis – kohustus või vabadus?“. Konverentsi eesmärk oli anda gümnasistidele innustav võimalus meediaspetsialistide, arvamusliidrite ja tegevajakirjanike toel vaadata meedia telgitagustesse.
Ettevõtlusnädal tõstab fookusesse noored ettevõtluses. Eesmärgiks on arendada inimestes ettevõtlikku eluhoiakut. Erinevatest sündmustest, kohtumistest, külalislektorite tundidest, ettevõtete külastamisest, konkurssidel osalemisest saavad osa kõigi kooliastmete õpilased. 2018. aasta kevadel andis kool välja oma raha, mille ühik on PMG, ja millele parima kujunduse leidmiseks kuulutati välja avalik konkurss. Raha kasutatakse ettevõtlusnädala ja erinevate koolisiseste tegevuste raames, nagu laadad ja oksjonid, kinnistamaks majandusõppes omandatud teadmisi. Viimaste aastate tegevuse eest tunnustas Haridus- ja Teadusministeerium 2017. aastal Pirita Majandusgümnaasiumi, nimetades kooli Aasta ettevõtlusõppe edendaja kategoorias viie nominendi hulka.

2017. aasta aprillis alustati koolis uut traditsiooni „Saatkondade kuu“, mille eesmärgiks on diplomaatiliste suhete tutvustamine gümnasistidele. Tallinna Haridusamet tunnustas kooli ja saatkondade ühist ettevõtmist konkursil „Parim koostööprojekt 2017“ eripreemiaga. 25. novembril 2018 osalesid diplomaatilise projekti raames Pirita Majandusgümnaasiumi 8. klasside õpilasfirmad heategevuslikul jõululaadal “International Christmas Bazaar 2018”. Kooli osalus Christmas Bazaaril oli esmakordne ka Bazaari ajaloos.

Tegusa ja aktiivse õpilasesinduse valimiseks korraldatakse alates 2017. aastast haridusliku uuendusena arvamusfestivali, kus õpilased saavad esitada oma seisukohti olulistes koolielu puudutavates küsimustes. 2018. aastal andis Tallinna Haridusamet konkursil „Tegus õpilasesindus 2018“ kooli tublidele õpilasesinduse eestvedajatele eriauhinna.

Euroopa Sotsiaalfondi (SA Innove) rahastusel viis PMG 2016-2018. aastal läbi kogukonda kaasavad kaasaegse õpikäsituse projektid, mille eesmärgiks oli toetada positiivset dialoogi kooli ja kogukonna vahel hariduselu edendamiseks piirkonnas. Tallinna Haridusameti poolt korraldataval konkursil „Parim personaliprojekt 2018“ pälvis kogukonnale mõeldud õpiürituste sari eripreemia.

Toimus kahe kooli ühisprojekt „Võõrkeelte ainevaldkondlik lõiming Pirita Majandusgümnaasiumis ja Sisekaitseakadeemias“. Tegu oli projektiga, mis annab võimaluse õmblusteta hariduseks, seob koole koostööks ning võimestab läbi tugevuste kahe kooli õpilasi.
Eesti Teadusagentuuri kaudu toetatud õpilaste teadusfestivali “100 teadlast Eestile” raames korraldati 2018. aastal algklasside õpilastele leiutajate konkurss „100 leiutist Eestile“ ning sügisesel teadusnädalal Tallinna ja lähivaldade koolide nooremate astmete õpilastele avatud teaduskonverents „100 teadushetke Eestile“.

2018. aasta on puhunud rahvusvahelised tuuled Pirita Majandusgümnaasiumisse. Augustis külastati kogu õpetajaskonnaga Espoo Rahvusvahelist Kooli Soomes ning novembris tulid Espoo õpetajad ammutama kogemust Pirita kooli muutunud õpikäsitluse parimatest praktikatest. SA Archimedes Erasmus+ rahastusel toimuvad 2018. aasta sügisest koolis kaks rahvusvahelist projekti. Septembris algas õpetajate ja koolitöötajate õpirände programm „21. sajandi oskused tänases Pirita Majandusgümnaasiumis“. Oktoobris avati Hispaanias rahvusvaheline koostööprojekt “Andekate toetamine”, mille eesmärgiks on andekate õpilaste heaolu tõstmise kaudu nende arengupotentsiaali toetamine. Pirita Majandusgümnaasiumiga osalevad projektis koolid Hispaaniast, Kreekast, Türgist, Bulgaariast ja Rumeeniast.
Pirita Majandusgümnaasium rakendab õppes muutunud õpikäsituse (MÕK) põhimõtteid ja on võtnud eesmärgiks õppe kaasajastamise ning kooskõlla viimise ühiskonna ootustega – digitaalkirjaoskuse arendamiseks viiakse läbi digitunde ja e-õppepäevi.

Koolis on mitmeid põnevaid muudatusi ka traditsiooniliste sündmuste korraldamisel. 2016. aastast alates toimub kooli jõulukontsert Tallinna Jaani kirikus ja 2017. aastast abiturientide ball Tallinna Õpetajate Majas. Direktori vastuvõttu parimatele õpilastele korraldatakse koos linnaosa vanemaga Rahvusooperis Estonia. Alates 2017. aastast korraldatakse kogu koolipere tunnustamise konkurssi, mille laureaadid pärjatakse kooli sünnipäevakontserdil. Kooli 70. sünnipäeva puhul, mida tähistati 24.01.2019 Alexela Kontserdimajas, tunnustati esmakordselt kooli ajaloos õpetajaid ja kooltöötajaid kuldse või hõbedase aumärgiga panuse eest kooli arengusse.

4. oktoobril 2018 toimus Sokos Hotel Virus Tallinna aasta õpetaja 2018 gala, kus tunnustati konkursi “Eestimaa õpib ja tänab” nominente. Toomas Pikhof sai tunnustatud kui Tallinna aasta õppeasutuse juht 2018.

26.10.2017 sai Pirita Majandusgümnaasium endale uue logo ja tunnuslause: 

HARIDUS TEEB VABAKS – KASVATA SÜDANT TARKUSENI!

Kooli uus logo (autor disainer Lembitu Mikker) räägib sümbolite keeles järgnevat:
PÄIKE – seob ja annab jõu unistustele, mis teevad meid õnnelikuks.
KLOOSTER – läbi ajalooliste väärtuste oskame hinnata elu püsiväärtuseid.
MAJANDUS – annab vabaduse loovusele ja ettevõtlikkusele.
KOOL – meie kolmest õppehoonest koosnev kodu.
MERI – kannab oma neljas laines kõikide kooliastmete tarkust ja sümboliseerib keskkonda.
RAAMAT – tarkusest saab kõik alguse, sest sellele toetub meie maailm.

Kooli sünnipäeva tähistatakse traditsiooniliselt 24. jaanuaril Pirita kloostri müüride vahelt algava tõrvikurongkäigu, kooli kallistamise, kontserdi ja ühise tordisöömisega. 

Meie kool on meile armas!

Sule Menüü