Pirita Majandusgümnaasiumi 1.-6. klasside jutuvõistluse „Vana aja koolilood“ jutud on žürii poolt läbi loetud ja iga klassiastme paremad koolimälestuste kirjutajad on kätte saanud auhinnad.
Siin on aga väike valik koolinalju ja tõsilugusid meie õpilaste vaatepunktist nähtuna.
„Imelik on mõelda, et suured ja vanad inimesed on ka kunagi lapsed olnud ja samamoodi nagu mina koolis käinud.“(5.b)
„Vanasti, kui lapsed tegid koolis krutskeid, pani õpetaja nad nurka seisma. See nurk oli alati ahju kõrval. Nii juhtuski see, et kui kellelgi oli eriti külm, siis tegi ta nimelt krutskeid, et saada ahju kõrvale sooja seisma.“ (2.c)
„Veel meenus talle, et sellel ajal, kui tema algklassides käis, oli mõnikord talvel nii külm ilm, et kooli minema ei pidanud. Seda aega nimetati „külmapühaks“. Mida sellel ajal siis tehti, on tänapäeval kindlasti raske aru saada, kuna mobiiltelefone ega internetti veel ei eksisteerinud.“ (5.b)
„Palju nõukogudeaegset jama pidid ema ja isa läbi elama. Neil ei olnud ka ilusaid pastakaid ning vihikuid ja koolikotid olid ilmetud ja igavad. Õpikud olid ka hallid, igavad ja palju teksti täis. Koolimajad olid ka kõik ühte nägu. Arvan, et minu kooliaeg on parem ja koolimajad ilusamad.“ (6.c)
Veel mõned huvitavad tähelepanekud, mida õpilased tegid, vesteldes oma esivanematega endisaegsest koolist.
„Kuigi sel ajal polnud tal televiisorit, telefoni ja internetti, arvab mu vanaema, et tal oli ikka ilus lapsepõlv.“ (4.a)
„Rohkem talle ei tulnud midagi põnevat meelde. Ta oli selline keskmine õpilane, kellega ei juhtunud midagi põnevat ega hullu.“ (5.c)
„Oli ka ebatavalisi koolipoisse, nende hinded olid ja on ka tänapäeval ainult viied“ (6.a)
„Koolis oli üheks tunniks sõjalise õpetuse tund. Vanaema oskas silmad kinni gaasimaski pähe panna ja automaatrelva kokku panna. Ja seda nii kiiresti, et kutsuti esindama kooli sõjalistel võistlustel.“ (6.b)
„Mina küll ei tahaks samasugust kooli, nagu kunagi oli. Ainult tahaksin seda, et praegu saaks ka nii lihtsalt hindeid muuta ja poppi panna.“ (6.c)
